Lehed

  • Kodu
  • Raamatud
  • Autorid
  • Edetabelid
  • Minust
  • Proovikivi RTE

teisipäev, 8. märts 2016

"Ma annan sulle päikese" - ülidramaatiline teismeliste kaksikute lugu

Iga kord lehekülge keerates võitlesin sooviga silmi pööritada. Kes on tegelikult nii dramaatiline? Mina teismelisena igatahes küll polnud. Kõige raskemal ajal varises minu maailm kokku korra kuus. Kui sedagi.

Mitte iga jumala vestluse ajal.

Raamatut lugeda oli sellele vaatamata põnev.

(Või võibolla just tänu sellele.)

Hinnang:   3
Sensuaalsus:  no-sex

Raamatu kaanelt:

"Ma annan sulle päikese" autoril Jandy Nelsonil on erakordne anne kujutada igapäevajuhtumusi - mitte et seal väga kerged teemad oleks olnud - maailmalõpusündmustena. Aga seda haaravalt. Lugesin, teetass käekõrval, ühe lõigu, norsatasin üleolevalt ja kobasin siis pilku raamatult tõstmata järgmise lonksu järele.

Lugu ise toimub kahes ajas (järgmine asi, mis mulle raamatutes närvidele käib). Paar aastat tagasi elasid kaksikutest õde-venda läbi oma esimest armumist, võitlesid vanemate tähelepanu üle ja kaotasid traagilises autoõnnetuses oma ema. Nüüd on aga endisest populaarsest sporditüdrukust saanud kott-riiete taha varjuv veidrik ning tema imelikust nohikust vennast kooli lahedaim kutt. Mis juhtus? Millest selline drastiline muutus?

Novot. Loe ja saad teada.

Autor on loo kirja pannud nii venna (Noah) kui õe (Jude) vaatevinklist. Raamat kubises kunstilistest liialdustest, kokkusattumustest, reetmistest ja varjamistest. Väga seebiooperlik.

Romantika on kaksikute omavaheliste suhete ja emaga seotud draama kõrval kolmandal kohal. Noah armub raamatu esimeses osas naabripoissi ja Jude leiab oma saatuse poolt määratud hingekaaslase paar aastat hiljem, kui avastab, et noormehe portree, mille eest ta Noah'le päikese andis (kaksikute omavaheline mäng, kus nad maailma omavahel ära jagasid), põhineb lihast ja luust noormehel.

Mis mulle raamatu juures meeldib, on see, et ükski tegelane pole kas läbinisti hea või halb. Igaühel on mitu, sageli vastanduvat, tahku. Need, keda ma esialgu kaksikute kirjelduste põhjal ei sallinud, võisid hiljem päris sümpaatseks muutuda (näiteks kaksikute isa).

Kokkuvõttes võib öelda, et raamat oli labane, kunstlikest liialdustest kubisev seebiooper. Väga hästi kirjeldab seda Goodreads hindaja Emily May. Hinne 2. Samas oli lugu huvitav lugeda ja tegelased olid põnevad. Hinne 4. Kokku 3.

Hinne: 3


Ehk siis...

Oled emotsioone ihkav noor, keda ei häiri fantastilised kokkusattumused? See raamat on just Sinu jaoks!





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar