Lovers in London by Barbara CartlandMy rating: 2 of 5 stars
"Armastajad Londonis" polnud pooltki nii hull, kui ma olin valmis uskuma.
Iga kord, kui keegi armastusromaane maha teeb, toob ta näiteks just Barbara Cartlandi raamatud. Neis paistab olevat kõik põlastusväärne, mis ühes raamatus olla võib - vaimuvaene süžee, haledad ning allaheitlikud naiskangelannad, ebarealistlikud meespeategelased. Ja eks see nii on ka.
Antud raamat rääkis seiklejahingega tütrlapsest Lanthiast, kes läheb Londonisse ilusaid kleite ostma. Elu aeg maal varjatud elu elanud, on ta säilitanud oma süütu loomuse ja uudishimu.
Meeskangelaseks on Rakecliffe'i markii - elumees ja maailmarändur, kes abielluda ei plaani. Oma armukese abikaasa eest pääsemiseks valetab ta end Lanthiaga kihlatud olevaks. Kuigi see niiviisi ümberjutustades võib tunduda täiesti loogiline idee, siis sündmuste keeristes olles see küll loogiline lahendus kerkinud situatsioonile olnud.
Lanthia tundus mulle kohati suisa kalgivõitu. Ta võis ju muidu olla tore ja süütu neiu, aga oma kaaslannasse - perekonna sõbrast vanaprouasse, kes talle Londonisse seltsidaamiks tuli, suhtus ta küll ülima hoolimatuse ja ükskõiksusega. Vaene vanadaam jäi teisel Londonipäeval haigeks. Lanthia aga tänas iga kord Jumalat, kui proual jälle kehvemaks läks - oli nüüd ju temal jälle võimalus segamatult oma uue sõbraga linna peal pidutseda.
Ka oli ta häirivalt passiivne hädaolukorda sattudes. Ainus, mis ta tegi, oli mõtete abil hädasignaali välja saatmine. Tänapäeva autorid küll nii võimetut tegutsemist ei lubaks oma kangelannadele. Barbara Cartlandi raamatus, loomulikult, läks hädasignaal läbi ja tõeline kangelane - Rakecliffe'i markii tõttas oma süütule kaunitarile appi! Ja avastas päästeoperatsiooni käigus, et on leidnud enda hingesugulase.
Loetav, aga mitte nauditav.
View all my reviews
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar