Olen alati olnud innukas lugeja ning mõned aastad tagasi avastasin, et vajan loetud raamatute organiseerimiseks võimsamat vahendit kui minu enda mälu. Vähe sellest, et mõnd head raamatut meenutades ei suutnud enam silme ette manada raamatu pealkirja ega autorit, juhtus sedagi, et raamatukogust Erseni sinist põnevikku koju kaasa võttes, pidin pärast paari peatüki läbilugemist tõdema, et olen seda raamatu juba korra lugenud. Kas pole tüütu? See ajendas mind otsima lihtsat vahendit loetud raamatute haldamiseks.
LibraryThing ja GoodReads on praegusel ajal tuntuimad lugejaportaalid ning võimaldavad üldjoontes samu funktsioone:
- raamatute otsimine ja lisamine oma kataloogi;
- organiseerimine erinevatesse riiulitesse;
- hindamine ja arvustuste kirjutamine;
- gruppidega liitumine ning sarnase lugemismaitsega inimestega suhtlemine;
- raamatunimekirjade koostamine ja
- raamatusoovituste genereerimine loetud raamatute põhjal.
Ükskõik kumma süsteemiga liitumine annab lisaks loetud raamatutel silma peal hoidmisele ka suurepäraseid võimalusi lugemissoovituste saamiseks ning omasugustega suhtlemiseks, aga kumb variant on parem?
LibraryThings head ja vead
Plussid:
- võrreldes ükskõik millise teise raamatute kataloogisüsteemiga internetis, on LibraryThing teistest peajagu üle laialdase raamatute valikuga. See on ühendatud üle 700. kataloogiga üle maakera, sealhulgas ka Eesti ESTER kataloog ning Tartu Ülikooli Raamatukogu kataloog;
- põhjalik info iga teose kohta, sealhulgas võidetud auhinnad, originaalkeel, raamatu dimensioonid, kaal jne;
- suur hulk võimalusi oma raamatute sorteerimiseks ja analüüsimiseks (nt Statistics/Memes);
- suur hulk kasutajate gruppe, millega liituda ning kirjanduselust rääkida.
Miinused:
- kui raamatute hulk kasvab üle 200, pead maksma liikmemaksu, mis on $25 eluaegse liikmelisuse korral;
- kohmakas disain ja väljanägemine.
GoodReads head ja vead
Plussid:
- suurepäraselt ühendatav erinevate sotsiaalvõrgustike ning blogidega erinevate lisade abil;
- kasutajasõbralik disain, lihtne ligipääs enimkasutatavatele funktsioonidele. Lihtsalt ilus;
- põnevad lisad ja laiendid (nt Reading Challenge);
- mugav arvustuste lisamine ja hindamine;
- tasuta.
Miinused
- suurimaks miinuseks GoodReads puhul on seal olevate raamatute piiratud hulk. Kuigi ingliskeelse kirjanduse puhul probleeme ei teki, võib juhtuda, et eestikeelset eksemplari GoodReads andmebaasis polegi;
- vähem infot raamatu kohta ning vähem võimalusi raamatute sorteerimiseks/analüüsimiseks.
Kumba valida, LibraryThing või GoodReads?
Oma suure raamatute andmebaasi ning detailse infoga iga raamatu kohta, on LibraryThing üle maailma paljude raamatukogupidajate lemmik. Samuti tasub Eestis seda tõsiselt kaaluda kasvõi ainult seepärast, et mujalt ei pruugi kõiki eestikeelseid raamatuid leidagi. GoodReads on aga suurepärane vahend teistega oma raamatuelamuste jagamiseks nii portaalis endas hinnete kui kommentaaride lisamise näol, kui ka laiendite/lisade kaudu blogides ja sotsiaalvõrgustikes (nt. Facebook, Twitter).
Kuigi mul endal on kontod mõlemas süsteemis, kasutan parema meelega GoodReadsi sel lihtsal põhjusel, et uue raamatu lisamine koos hindega nõuab vähem klikke kui LibraryThingis. Ning võibolla tõesti veidi ka sel põhjusel, et pean LibraryThingi vastu ikka veel kerget vimma tolle liikmemaksu pärast (mis tuli mulle 200 raamatu piiri ületades halva üllatusena). Millist süsteemi Sina kasutad ja miks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar