Lehed

  • Kodu
  • Raamatud
  • Autorid
  • Edetabelid
  • Minust
  • Proovikivi RTE

pühapäev, 26. aprill 2009

Tõlgitud ja tõlkimata

Kommentaare ei ole:

Interneti avarustes ringi rännates taasavastasin enda jaoks armastusromaanid uuesti alles paar aastat tagasi. Mind üllatas, kui palju huvitavaid raamatuid on aegade jooksul kirjutatud, ilma et minul siin Maarjamaal sellest aimugi oleks olnud. Jumal tänatud, et lõpuks kogunes minussegi piisavalt julgust katsetamaks ka inglise keeles lugemist. Kahjuks aga jäävad paljud eestlased, kes inglise keelt lugeda ei mõista, ilmselt veel pikaks ajaks arvamusele, et Sandra Browni 80-ndate alguses kirjutatud raamatud või Barbara Cartlandi teosed ongi armastusromaanide tipp. Ei ole.

Kogu lugupidamisega nüüdseks juba manalateele läinud suurmeistri Barbara Cartlandi vastu, kes oma pika elu jooksul kirjutas üle 700 (!) armastusromaani, julgen siiski väita, et kõigi tema raamatute eesti keelde tõlkimine on ajaraisk ning mõjub laastavalt armastusromaanide mainele. Tuleb arvese võtta, et too daam alustas oma kirjanikuteed juba eelmise sajandi 30-ndatel. Tol ajal olid ootused ühele armastusromaanile terve valgusaasta kaugusel nüüdisajast. Piinatud ja sünge kangelane, neitsilik ning absurdsuseni naiivne kangelanna ja mõned suudlusstseenid – see on lühikokkuvõte pea ükskõik millisest tema teosest.

Barbara raamatute kõrval on teiseks tõlkimise suunaks juba Eesti lemmikuteks saanud kirjanike, nagu seda on Sandra Brown ja Nora Roberts, vanade teoste avaldamine. Juba tuntud nimi ja oma vanuse poolest ilmselt kõvasti odavamad sisseostuhinnad tähendavad kirjastusele paremat kasumimarginaali. Kuid ärge unustage, et tegu on raamatutega, mille autorid on 80-ndate esimesel poolel alles oma kirjandusliku identiteedi avastamise alguses. Veel välja arenemata kirjanike stiil kannab paratamatult ka oma ajastu vaimu – meespeategelased on pea vägivaldsuseni domineerivad ning allaheitlikud naiskangelannad võivad kirglikest hetkedest osa saada mainet kahjustamata vaid siis, kui see neile peale surutakse. Mitte just hea reklaam sellele žanrile.

Kuid on ka positiivsemaid kogemusi. ERSEN on romantikaraamatute üks peamisi kirjastajaid Eestis ning kuigi tema on ka vastutav Barbara Cartlandi teoste avaldamise eest, on ta viimasel ajal avaldanud ka tänuväärse hulga värskemat ning kvaliteetsemat kirjandust, nimetades näiteks Jennifer Crusie ja Susan Mallery uuemad teosed. Teiste kirjastajate, nagu Odamees ja Varrak, kohta ei oska eriti midagi ütelda, kuna nende raamatud satuvad minu kätte hoopis harvemini. Kui keegi teab midagi head soovitada, andku teada.

Ajalooliste romaanide ning põnevusromaanide kõrval avaldatakse ka väikses formaadis pehmeköitelisi nüüdisromaane. Päris tähelepanuta on aga jäänud futuristlikud ning paranormaalsed romaanid. Futuristliku stiili vist ainus esindaja Eestis on J.D. Robb (aka Nora Roberts) oma surmaseeriaga, mis paistab eestlastele päris hästi meeldivat. Kes soovib rohkem futuristlikku kirjandust ning mõistab inglise keeles lugeda, soovitan soojalt Nalini Singh’i raamatuid. Päris lapsekingades on aga paranormaalsete armastusromaanide tõlkimine. See laias maailmas juba paar aastat vohanud kirjandusstiil pakub rohkesti pingelisi hetki ning tunnetest pakatavaid stseene. Nii palju kui mina tean, on Eestis jõutud alles esimeste raamatute tõlkimiseni – nimelt on siin juttu Stephanie Meyersi raamatutest „Videvik“ ja selle järgedest. Paljud on antud raamatuga aga ilmselt esmakordselt tutvunud hoopis samanimelise filmi teel.

Loodan, et tulevikus jagub kirjastustel julgust katsetada ka vähem tuntud kirjanikega ning avaldada žanre, mille põhjal pole veel filme tehtud!

neljapäev, 23. aprill 2009

RAAMAT: Loretta Chase "Lord of Scoundrels"

Kommentaare ei ole:
Talle on pandud palju hüüdnimesid, kuid "ingellik" pole ükski neist …

Sebastian Ballister, Daini kurikuulus markii, on ohtlik mees, kellega kokku puutuda. Ükski lugupeetav naine ei teeks midagi tegemist "Ballisteride kirstunaelaga" ja ka tema ei soovi midagi teha tegemist lugupeetavate naistega. Ta on otsustanud jätkata sellega, mida ta teeb kõige paremini – patustamisega kõigi moraalinormide vastu. Ning kõik see sujub tõrgeteta… kuni päevani, mil avaneb poeuks ning sisse astub tema.

Naine on liiga intelligentne, et armuda kõige hullemasse mehesse maamunal …

Jessica Trent on otsusekindel noor naine ja ta kavatseb tirida oma imbetsillist venna, võtku mis võtab, eemale allakäiguteest, mille too on endale valinud. Kui venna, ja koos temaga ka terve perekonna tuleviku päästmine tähendab seista vastakuti saatana endaga, siis seda ta ka teeb. Probleem on aga selles, et kõne all olev saatan on üllatavalt vastupandamatu ning isik, kes vajab kõige rohkem päästmist, on hoopis tema ise!

teisipäev, 21. aprill 2009

Numbrid

Kommentaare ei ole:
Armastusromaanid, naistekad, kireromaanid, lovekad, seebikad. Nimetage neid kuidas tahate, aga fakt on, et viisakas seltskonnas räägitakse sellest kirjandusžanrist vaid kerge põlguse ja üleolekuga. Kui keegi õnnetu juhtubki mainima, et ta on isegi mõnd antud kirjandusstiili esindajat käes hoidnud ja – oh õnnetust! – isegi nautinud, siis tavaliselt tehakse seda ikka kerge häbitundega nagu isegi oma pealiskaudsust hukka mõistes. Ja kui seltskonnas juhtub selliseid isikuid rohkemgi olema, siis ühendab see hobi neid nagu mõni räpane saladus, millest eriti nagu rääkida ei sobi...