"Saarel" - armastus üksikule saarele sattunud noormehe ja tema õpetajanna vahel
Värske seikluslik armastusromaan üksikule saarele sattunud paarist, kes loodust ning ilma trotsides peavad võitlema ka tekkivate tunnetega.
Sattusin raamatule peale paar aastat tagasi Amazonis sirvides. Mulle jäi silma "Saarel" ("On The Island" Tracey Garvis Graves) kõrge hinne. Kuna olen varemgi sel viisil heade raamatute otsa sattunud, asusin teost lugema üsna suurte ootustega ning ei pidanud pettuma.
Hinnang:
Sensuaalsus:
Raamatu kaanelt:
Üks üksik saar, üks naine, üks poiss – ja tänapäevane robinsonaad võibki alata, nagu Tracey Garvis Gravesi „Saarel” ilmekalt tõestab. Anna on kolmekümneaastane õpetaja, kes armastab oma tööd, kuid pole sugugi rahul paigalseisuga isiklikus elus. Nii võtabki ta vastu pakkumise suvepuhkuse ajal järeleaitamistunde anda, lootes samas leida aega ja hingamisruumi, mida on vaja, et suhtes selgusele jõuda.
T. J. on kuueteistkümneaastane poiss, kes põdes hiljaaegu vähki, aga on nüüd jõudsalt tervenenud. Ta soovib vaid eluga edasi minna ja sõprade seltsis aega veeta, aga tema vanematel on hoopis teistsugused plaanid – ees ootab perekondlik puhkus Maldiividel, kus T. J. saab ka vahele jäänud koolitunde järele teha.
Lennureisi viimases etapis väikesesse vesilennukisse istudes ei aima kumbki, et seekordne suvepuhkus kujuneb mõlema jaoks ettearvamatuks – ja väga pikaks. Piloodi südamerabanduse tõttu kukub lennuk ookeani ja kaks merehädalist uhutakse kaldale üksikul saarel. Pääsemislootused asenduvad ajapikku alistumisega ning Anna ja T. J. püüavad saareeluga kohaneda. Nagu turvalise linnaeluga harjunud saarelised avastavad, kätkeb looduslikult kaunis paik endas mitmeid ohtusid alates ebapuhtast veest kuni haide ja haigete nahkhiirteni – ja tunneteni, mis nende vahel lõkkele kipuvad lööma. Ent see, mis saare eraldatuses igati õige ja õigustatud näib, ei pruugi ühiskonna silmis sugugi heakskiitu pälvida – juhul, kui Anna ja T. J. peaksid ühel päeval siiski saarelt pääsema ja jälle tsiviliseeritud maailma normide järgi elama.
„Saarel” on ladus ja kaasahaarav lugu, jutustatud kordamööda kummagi peategelase vaatenurgast. Selles on rõõmu ja ahastust, lootust ja luhtumisi ning, mis peamine – siiraid ja ehedaid tundeid.
Vähihaigusest paranev noormees ning tema koduõpetajaks palgatud naine satuvad lennuõnnetusse ning on ainukesed ellujääjad. Saarel veedetavate aastate jooksul kasvab noormees täisealiseks ning toidupuuduse, haiguste ning troopilise kliimaga rinda pistes areneb peategelaste vahel tundeküllane suhe, millest võrsub armastus.
Kui kellelgi tekkis nüüd tõrge alaealise ja õpetajanna vahelise suhte arenemise suhtes, siis muretsemiseks pole põhjust – olukord on lahendatud väga maitsekalt ning ühtegi seadust ei rikuta (sealhulgas oodatakse tõsiste tunnete arenemisega viisakalt täisealiseks saamiseni).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar