"Tagurpidi valed" - keskealised eestlased armuvad e-kirjavahetust pidades

Võtsin “Tagurpidi valed” ette oma väljakutse “Reading Through Europe” raames Eesti raamatuna ja pettusin suurelt.

Hea, et läbi sai! Mulle ei meeldinud see raamat üldse - ei tegelased, ebaloomulikult kiiresti arenev suhe ega ka autori stiil.

Peategelased Sandra ja Karl tutvuvad interneti kohtingulehel ja hakkavad kirjavahetust pidama. Mõlemad paistavad teineteisest hoolivat, kuid peagi tundub mehele, et naine varjab tema eest midagi olulist.

Hinnang:
Sensuaalsus:

---

Raamatu kaanelt:

Edukas ja  kaunis Sandra on viimase aasta elanud erakuna tillukeses Kalamaja korteris – talle näib, et nii suudab ta paremini toime tulla oma valusa saladusega. Üksinduse leevendamiseks otsustab ta otsida endale internetist meessõbra, kellega meili teel suhelda. Töötu Ida-Virumaa mehe Karli ja Tallinna kinnisvaramaakleri Sandra vahel arenebki netitutvus. Nende kirjavahetuse edenedes teeb elu uskumatuid pöördeid nii virtuaalses kui ka reaalses maailmas ning oma saatuse eest ei pääse kumbki.

Romaani “Tagurpidi valed” autor Lea Jaanimaa on sündinud Järvamaal, alates 1978. aastast elab Tallinnas. Nagu romaani kangelannal, on rohkete keerdkäikudega kulgenud ka autori enda elu. Kõige tähtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja täisealiseks kasvatamisel. Laialdased teadmised parfümeeria- ja tööstuskaupade alal andsid talle julguse hakata ettevõtjaks ja luua oma juuksurisalong. Kirjutamisega hakkas Lea tegelema pärast poegade kodust lahkumist. Pikkadel jalutuskäikudel mõtleb autor välja tegelasi ja loob neile elud. Ise nimetab ta seda teraapiliseks tegevuseks.

Raamatu “Tagurpidi valed” peategelasteks on kaks keskealist eestlast, kelle lapsed on juba laia maailma läinud. Nad on vallalised ja, autori hinnangul, asjalikud inimesed. Minu silmis aga ebaloomulikult naiivsed ja abieluhimulised. Juba esimestest kirjadest peale hakkavad mõlemad fantaseerima kooselust ning pulmadest! Ka noored ning naiivsed teismelised pole nii sinisilmsed.

Igatahes. Selline kiire pühendumine suhtele, kus teineteisega poolt sõnagi näost-näkku vahetatud poldud, tekitas minus kohese vastureaktsiooni. Ka ei suutnud ma sallida Sandra pidevaid valesid, mida ta ise oma mõtetes õigustas ja “tõdedeks, mis pole veel jõudnud realiseeruda” nimetas. Ja need ei olnud seda, uskuge mind.

Sandra oleks võinud teatud teemasid lihtsalt vältida, mis Karli-suguse pooltuttava puhul poleks isegi imelik olnud.

Veel oli Sandra väga pealiskaudne ja oma välimusele keskendunud. Natuke on see isegi mõistetav, arvestades tema karjääri modellina. Aga minu jaoks ei teinud see naist teps mitte sümpaatsemaks.

Mees tundub alguses märksa sümpaatsem - kuldsete kätega töömees, kes oma vanaldast ema üleval peab ja hooldab. Ratsionaalselt võttes on aga tegu töötu Ida-Viru ehitajaga, kes riigilt toetust välja petab ja ise samal ajal kõrvalt haltuurat teeb. Kui ta vaid saaks ema kõrvalt lahkuda ja Norra (või pealinnagi) tööle, oleks ta mured murtud ja rikkust muudkui tuleks! See, et Karl lühikese tutvuse järel on valmis naise, kellega ta kordagi kohtunudki pole ja kes tema eest midagi varjab, hädast aitamiseks oma säästudest loobuma, jätab temast nõrga ja kergesti mõjutatava ullikese mulje.

Üldse tundus raamat natuke nn teise Eesti suhtumisega. See jäi minust kaugeks ja ei tekitanud mingeid romantilisi tundeid või äratundmisrõõmu. Kui oled ise raamatu läbi lugenud, anna kommentaarides märku, mida Sina sellest arvasid! Kas meeldis? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks mitte?

Täieliku aususe nimel pean aga mainima, et Sandra olukorra kohta olid mul küll oma kahtlused, aga kuni lõpuni ei saanud kindel olla, mis see täpselt oli. See tekitas isegi veidi põnevust (kaalusin siiski ka seda võimalust, mis lõpus tõeks osutus).

Hinne: 2 

Ehk siis…

Ei soovita

 

Veel raamatututvustusi minult: