See on väga hästi kirjutatud ajalooline armastusromaan. Lugu noorest tütarlapsest, kes tunneb end oma elus lõksus olevat. Meeleheites sõlmib neiu emaga kokkuleppe – kui ta suudab Blackmoore’is olles tagada kolm abieluettepanekut ja neist keeldub, võib ta jääda vallaliseks ning reisida tädiga Indiasse…
| Hinnang: |  |
| Sensuaalsus: |  |
Süžee:
Kate’il on kaks suurt soovi: külastada oma sõprade Henry ja Lydia Delafield maakodu, Blackmoore’i, ning sõita tädiga Indiasse. Mõlemad unistused satuvad aga ohtu, kui tema ema, pettununa Kate’i keeldumisest abielluda, ähvardab ta suveks koduaresti jätta. Viimases hädas lubab Kate, et tagab suve jooksul kolm abieluettepanekut, millest ka keeldub. Kui see aga ei õnnestu, peab ta tegema kõik, mida ema nõuab.
Kate usub, et on leidnud ideaalse lahenduse, kui palub sõbral Henryl endal kolm korda kätt paluda. Tehing osutub aga raskemaks, kui ta esialgu arvata oskas.
See on värskelt ilmunud armastusromaan Julianne Donaldsonilt. Kuna tema esikteos “Edenbrooke” mulle väga meeldis, võtsin õhinaga ka raamatu “Blackmoore” kätte ning ei pidanud pettuma.
Nn. puhta armastusromaani esindajana jäävad kõik kokkupuuted peategelaste vahel sündsuse piiridesse. See aga ei tähenda, et raamatus seksuaalset pinget poleks. Autor suudab suurepäraselt edasi anda tegelaste vahel valitsevad pinged kehakeele, puudutuste ja pilkude abil.
Kate’i vaatevinklist kirjutatud mina-romaan on mitmetahuline ja huvitav. Tema põhjused abiellumisest keeldumsieks ning tunded Henry vastu avaldatakse järk-järgult romaani arenedes ning mõjuvad usutavalt. Ma nautisin väga sündmuste kulgu ja elasin Kate’i kannatustele sügavalt kaasa.
Ehk siis…
Mulle meeldis väga. Soovitan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar